Carmen

kategooria:
Carmen

Kass Carmen on pärit Mõisavahe kassikolooniast. Vanust 3 aastat.
Pika musta läikiva karvaga kiisu oli Mõisavahe kõutside südametevallutaja, tema pärast käisid vihased kaklused.
Ilus ja uhke Carmen väljendab oma pahameelt kinnipüüdmise pärast 5 erineval moel:
* uriseb
* hammustab
* lööb käpaga
* kõhiseb
* teeb vihaseid ettehüppega rünnakuid
Kahju küll, aga mitte kunagi enam ei saa ta oma külmetavaid käpakesi automootorites soendamas käia ega öösiti trepiaugus magada.
Ei saa enam akende all toitu lunida ja prügikastidest lisa otsida, enam ei õnnestu tal viirushaigustesse nakatuda ning tema arvatavasti peatselt sündivad pojad ei lõpeta oma noort elu autorataste all.
Selleks, et hoiukodu hüved kord Carmeni peakesse jõuaksid, kulub veel hea hulk aega.
Esialgu on tema väike süda ääreni täis ja pai saab talle teha ainult pajakinnastega. Kaitseprillid kuluksid ka ära.

Kontakt: 54510091 merike.lillenberg@emu.ee

Video: http://www.youtube.com/watch?v=acXzqRTn660&NR=1

 


Kommentaarid

Vaprad olete

Te olete väga vaprad ja tublid, et selle kiisu kinni püüdsite!:D Teil on suur süda ja loodetavasti saab sellest varsti Carmen aru ka...


Kassilausuja

Kassil on kardetavasti olnud varem negatiivseid kogemusi, inimeste või puuriga. Ja tal on tõepoolest pigem surmahirm, mitte et tegemist on kurja loomaga. Selle vastu aitab kõige paremini kassilausumine, see on peaaegu seesama mis hobulausumine. Kassi tuleb vähehaaval inimesega harjutada, tuleb käia temaga rahuliku häälega rääkimas, niikaua kui on näha, et kass muutub inimhäälele vastuvõtlikuks, kuulab, mingi aja pärast mäub juba vastu. See võtab muidugi aega ja kannatust. Kui seda kannatlikult teha, siis ta lõpuks harjub inimese kohaloluga ja see ei häiri teda enam. Siis saab minna juba pai jms juurde. Esialgu puudutab see muidugi küll konkreetset inimest, kassilausujat, ja teiste vastu võib ta olla endiselt umbusklik.


Ma silitan teda linnusulgedega mitu korda päevas

ja laulan talle vana regilaulu. Sis ta uriseb laulu rürmis kaasa.


Huvitav viis kassiga

Huvitav viis kassiga kontakti loomiseks. Ma usun, et ta taltub sinu juures kiiresti ja urisemisest saab nurr.


kallis väike Carmen!

Pikad paid Sulle, ole vapper, sest Sinu uus kodu ju juba ootab, saan ma aru...kuidas tiinus edeneb?


Kuidas tiinus edeneb?

Kõht liigub!


5 pisikest musta kassi: Do Re Mi Fa Sol

Carmen sünnitas 5 pisikest kassilast: kaks poissi, kolm tüdrukut.
15. aprilli hommikul kella 4.30 - 9.00 kestis see ilmaletoomine.
Nüüdseks on puur puhastatud, ema ja lapsed sooja veega puhtaks pestud,
ämmaemand kergelt haavatud, aga tuju kõigil hea, sest kassilapsed on terved ja
ema puhkab nüüd padja peal väsimust välja.


Carmen on täpselt ühe tõukassi moodi

Kassitõugude piiblis on täpselt Carmeni pilt - must Türgi angoora.


kuidas Carmenil kohanemine läheb?

Kuidas kiisul läheb, kas ilmutab juba rahunemise märke või on ikka veel väga arg? Kas tal oli ka tahtja - on ta bron?


Carmen on pakkumisel

Tahtja on nii ebalev, et mulle tundub, et ikka eriti ei taheta seda kassi. Carmenile pakuti kodu maal, insuldi läbi elanud vanainimese juures. Aga vanainimene enam ei mäleta, et ta lubas kassi võtta. Mis Carmenist siis saab, kui ta elab juhtumisi oma perenaisest-peremehest kauem? Maale hulguseks?
Carmen õppis ilusti ära liivakastil käimise. Elab toas vabalt ja tuleb küsib ise süüa. Kallale enam ei tule, ainult uriseb, kui lähemale lähed. 2 viimast järelejäänud kassipoissi hüppavad vaheldumisi ema ümber ja inimese ümber, Carmen näeb seda ja ei tee enam midagi. Küll ta harjub pikkamööda, temaga läheb ainult aega. Võib-olla juba poole aasta pärast sobiks ta juba kenasti toakassiks. Ta on liiga ilus ka, et kuskil maal laudas või aidas vedeleda - pikk must läikiv karv langeb selja pealt kahele poole lahku.
Karvatutid on ka varvaste vahel. Vaatab oma musta kasuka seest suurte ümmarguste silmadega.


Carmen steriliseeritud

Aitäh Carmeni operatsiooniks annetajale.


Carmen on kasuema

Carmen on nüüd kasuema Jeerikole. Magavad kõik kolmekesi koos: Carmen, Jeeriko ja Domino.
Igal hommikul kella 5 paiku algab suur mürgel Jeeriko contra Domino, nii et põrand müdiseb.
Kella 7-ks on mürgeldajad väsinud ja keeravad end magama. Carmen vaatab seda kõike rahulikult pealt.


Carmen enam ei löö käpaga

Talle saab juba kausiga süüa anda, sööb minu jala juures üsna rahulikult. Ei virutagi enam mulle.
Tuleb toa keskele süüa küsima. Ja, muide, vaatab pikalt ja teraselt otse silma. Mõtleb vist, et äkki see hiiglane ei olegi Kolekoll, vist ei söögi teda ära.


Carmen tõeline kasuema

Lakub ja imetab siis nüüd mõlemat: Dominod ja Jeerikot.
Poisid on juba suured, pool Carmenit, aga lutsutavad mõnuga, imevad nagu lutti, vaevalt nad sealt piima saavad. Carmen on juba ammu steriliseeritud.


6. august 2008 läheb ajalukku

Carmeni taltsutamise ajalukku. Carmen hõõrus end vastu mu jalga, kui süüa andma hakkasin.
See on suur hüpe edasi. Pai tegemiseni on veel pikk maa, aga lootust igal juhul on.


6 november

Carmen sõi esimest korda minu peost. 7.ndal nov. jälle.


Täna algas Carmeni taltsutamise III etapp

Kõik uksed on nüüd tema ees lahti (v.a välisuks). Tal tuleb veeta päevad ja ööd koos teiste, emaste ja isaste, sõbralike kassidega. Ta peab kohanema kollektiiviga. Täna ronis juba tugitooli Haldja kõrvale pikutama. WC tuleb ka ise 4 toa vahelt üles leida.


Hei! Kuidas edeneb Carmeni kasvatus?

Ma nii olen huvitatud sellest armsast karvapallist. Ta tundub nii üleolevalt sümpaatiline. Lausa minu moodi, kes ka samamoodi võõrastele lähenejatele vastu nina annaks.:D
Kui vana Carmen on ?
Ja kas ta lepiks eluga korteris?....
Mul on kaua aega mõtteis olnud kass võtta, aga just selline kes oleks rahulik....laisk....mitte liialt mürgeldaja.
Ja kes suudaks aeg-ajalt üksi olla.
Ma käin tööl ju kaa, aga ma arvan et olen võimeline kassi eest vastutama.

Karin, 22a.


Nii rõõmus uudis

Carmen käib korralikult liivakastil. Enamuse päevast magab, kallale ei tule. Söögi ajaks tuleb oma turvalisest peidikust välja. Söögi ajal saab teda põse pealt korraks silitada, aga ta ikka kardab ja tõmbub eemale. Sisinat ja käpaga löömist pole enam ammu. Söögi ajal saab tema kausis käega sorida, ta ei lase end häirida. Sööb peost krõbinaid. Ainult sülle ta muidugi ei tule ja niisama lihtsalt pai teha või kinni võtta ka ei lase. Arsti juurde minekuks on vaja talle tekk peale visata ja kähku kinni kahmata, muidu ta küll puuri ei lähe. Tal on ka põhjust karta, sest igasuguseid ebameeldivaid protseduure on ta pidanud taluma: süste ja operatsioone. Ta on ikka nõrganärviline. Aga toas tüli ta küll ei teeks. Üksiku kassina ta tõenäoliselt aastate jooksul kohaneks. Talle olekski parem see kodu unustada, kus tal ebameeldivad mälestused on. Ega ta ei otsigi teiste täiskasvanud kasside seltsi. Oma poegi ta küll väga hoidis ja imetas veel kasupoega ka. Võitles poegade eest nagu emalõvi. Üks poeg jäi kunagi kergelt ukse vahele ja kräuksatas, siis Carmen kargas sõjakisaga selle ukse vahele jätja kallale, kohe hammastega säärde.
Vahepeal nüüd magas toas tugitoolis, aga eelistab ikka olla voodi all. Inimesi on meil ka üksjagu, kõik liiguvad hoogsalt toas ringi, ta kardab. Kui oleks vähem inimesi ja ta oleks üksik kass, ma arvan, et ta koheneks küll. Aga temaga läheb vaja aega, palju kannatust ja palju armastust. Tema usaldust ei saa võita ruttu. Tema jaoks on jälle uus olukord, jälle ehmatav. Hiljemalt aasta pärast peaks ta küll harjuma. Tal oleks vaja ruumi, et liikuda. Söömine ja voodi all kükitamine mõjub halvasti figuurile. Ta on veel võimsa pika karvaga ka. See annab veel kogu juurde, nii et lõpuks ongi tünn valmis. Mul oleks küll hea meel, kui ta tuppa üksikuks kassiks saaks. Siis oleks ta elu ja tervis kaitstud. Maal, mine tea, metsistub uuesti ja rebased söövad ära. Talle muidugi meeldiks väljas ringi kõndida, kellele ei meeldiks, aga paraku on see seotud riskidega. Igatahes temaga läheb aega ja inimene, kes tema võtab, peab sellega arvestama. Kunagi on ta olnud sõbralik kass, kes väljas end vastu söötja jalgu nühib.
Carmeni täpset vanust ei tea. Inimesed, kelle maja jurest ta püütud on, arvavad, et nüüd juba 4- aastane. Minu juures on olnud juba ligi aasta. Kui on tõsine soov, ma toon ta Teile koju ja hakake proovima oma loomapsühholoogi oskusi. Mina võtsin ka endale täiskasvanud kassi, kes ei suhelnud üldse inimesega, lõi käpaga ja mulle üldse teda ei soovitatud. Nüüd on olnud minu juures poolteist aastat ja magab mul padja peal, laeb süles tassida ja pai teha. Kassi usaldus tuleb endal saavutada.
Kui see kord saadud, on hea meel küll.


Hei! Karin olen. Võiks kasvõi proovida!

Ma olen valmis selle riski võtma, kuid ma pean teadma et saan ta sellisel juhul sulle tagasi anda, kui ta ikka aastaga ei suuda mind aksepteerida. Olen ise tegelt lapsest saadik kassi-inimene. Tahtnud omale kassi, nuainud kunagi vanemate käest , jne.
Kuid kes ei riski, see shampust ei joo.
Muidugi on mul üks mure. Meil on korterikaaslasega koer. Korterikaaslane käib küll väga vähe siin korteris oma koeraga, kuid siiski.
Kas Carmenil on tekkinud probleeme teiste loomadega?
Iseenesest ma ei usu, et üks kass nyyd täiest hulluks läheks ja koerale kallale jookseks, aga mine tea.
Pisike vana kuts on.
Ma loodan su vastust kuulda. Ja kust piirkonnast Carmen pärineb. Ma olen ise Tartu inimene.

Selle väljaskäimise kohta niipalju, et ...kas äkki osta kassirihm ja jalutada temaga maja ees mõnikord?
Kardan et ta paneb plehku, kui ta juba tänavalt on võetud.
Eks näis. Mina olen valmis selle ostuse vastu võtma.
Raskem on küll täiskasvanud kassi enda järgi ära kohandada kuid ma usun et see on täitsa võimalik.


Väga õige! Kto ne risknjot, to šampanskoje ne pjot!

Kui aasta proovite ära ja edusamme ei ole, võtan ta tagasi. Traksidega jalutama õpetada saab teda alles teisel aastal ja seda esialgu toas. Enne peate seda saavutama, et ta end katsuda laseb.
Muidu ei saa talle trakse selgagi. Nurru peaks kätte saama ja pai püüdmise. Siis läheb kõik juba paremuse poole. Carmen on Mõisavahe suurest kassikolooniast. Vaevalt et ta koerale kallale läheb, poeb lihtsalt kuskile taha peitu ja susiseb sealt. Linnas ei tohiks üldse kassi omapead välja lasta. Ainult kui oma maja on kuskil vaiksemas kohas, siis vast oma aeda, kui ta paari naabri aiast kaugemale ei lähe. Aga see ei tohi sündida enne, kui ta on perenaise täielikult omaks võtnud ja kodu omaks tunnistanud. Muidu läheb otse loomulikult hulkuma. Las jalutab toas. Esialgu ühes toas ja mida rohkem koduneb, seda rohkem võib teda jalutama lasta. Kui Carmen veel väljas oli, söötis teda üks naine, kes käis jalutamas väikese puudliga. See ei seganud Carmenit oma söögi järele tulla.
Oleneb koerast muidugi. See puudel oli hästi kassisõber. Ja Carmen keerutas rahulikult ümber selle naise jalgade, ei ilmutanud vähimatki agressiivsuvse märki. Alles kinnipüüdmisel näitas, milline metslane ta võib olla. Aga nüüd on see kõik möödas. Ta on üsna taltsas juba.
Kui julgete riskida, toon ta teile koju ja küll ma siis õpetan, kuidas olla.


Carmen uues kodus

Carmen sõitis täna oma uude kodusse Tõrvasse
väga kena noorpaari juurde, kes on valmis tema taltsutamisega tegelema.
Igatahes Kassikaitse hoiab teile ja Carmenile väga tugevasti pöialt.


Sõnumid uuest kodust

Carmen pidi kõndima toas ringi, magama laias voodis, sööma näpu otsast pasteeti ja laskma pai teha.
Jääb üle vaid imestada ja ahhetada! Ja tõesti, igaühe jaoks on kuskil keegi!


Carmeni uued taltsutajad

Jah Carmen on tõesti veits julgemaks saanud aga kannatust on temaga kõvasti vaja.Ja me oleme vaadanud,et ta lausa naudib,et ta kihiseb ja ehmatab inimesi.Carmenile sai laenatud mänguasi(pulk mille otstes on värvilised lindid ja suled)sellega ta mängib öösiti salaja.ja peale mängu kui hakkab igav siis laulab meile serenaadi.tavaliselt juhtub see.01.00-03.00.Aga hoian teid kursis Carmeni tegemistest.


Kuidas teil seal läheb?

Mul ei ole teie uut telefoninumbrit.

Carmeni ja Louis´ hoiukodu perenaine


Carmenil läheb väga hästi!!!

Carmenil läheb väga hästi.Laseb juba paitada,kuigi on väga tujukas üks päev laseb lausa sülle aga teine päev ei lase 2meetri raadiussegi.Eks muidugi suured tänud Louisile kes teda julgustab,(Louis ka siit kassi kaitsest võetud kass).Meeldib talle peremehe püütud kala süüa väga.Et hoiame teid ikka ka edas pidi kursis toimuvast.Varsti on ka Carmen nagu ikka õige kodu kass.


See on küll väga südantsoojendav uudis

Meil on veel paar musta emast kassi Carmeni suguseltsist, ka kartlikud ja ei lase puutuda.
Ehk julgustaks see inimesi neidki võtma, pole ju nad lootusetud.


Tagasi üles