Galadriel

kategooria:
Galadriel

Galadriel, metshaldjate valge emand,  on kass, keda püüti 3 aastat.
Püüdjateks Tartu Koduta Loomade Varjupaik ja lõpuks Tartu Kassikaitse.
Tark kass ei andnud end kätte ja lõksu nähes kadus kiiremini kui tuul.
Kaunase pst. keldrites ja trepiaukudes elades kasvatas emand üles mitu pesakonda poegi.
Lõpuks õnnestus tiine kass keldrisse kinni panna ja seal Varjupaiga töötaja, Kassikaitse ja
majaelanike ühise jõupingutusega lõksu ajada.
„On ikka kass!“ lendas kommentaar kahvaga vehkiva Varjupaiga töötaja suust.
Suur tänu noormehele, kes emanda lõpuks kahvaga kätte sai.
Selle kiisu kannatused on nüüd lõppenud, pojad hoiukodus padja peal ilmale toodud ja ees ootab loodetavasti õnnelik elu päriskodus.
Galadriel on leplik ja tasane, laseb end paitada ja sülle võtta,
silmi ja kõrvu puhastada.Tal ei näi olevat ühtegi paha mõtet peas. Kass nagu ingel!

Kontakt:54510091 merike.lillenberg@emu.ee 

 


Kommentaarid

Mis Galadrieli silmaga lahti on?

Paistab kuidagi teist värvi olevat...või ongi selline?
m.r


Midagi ei ole lahti

Lihtsalt välgu valgus peegeldub nii.


Galadriel poegis 27. märtsil 2008 4 poega

Paneme kirja, et meelest ära ei läheks. Praegu on siis 2-nädalased. Silmad on kõigil lahti: Ninnu, Nännu, Nunnu, Niuks.


Galadrieli poegi võib vaatama tulla pühapäeval 20. aprillil

Kes helistasid Galadrieli poegade pärast, võtke ühendust 54510091.
Valgeid poegi on ainult 2. Üks isane, teine emane. Kõigile ei jätku.
Broneerige ära, muidu võite ilma jääda! Isane halltriibik on ka väga ilus.
Triipu pole peaaegu nähagi. Emane pruuntriibik pisike, aga tragi.
Oskab juba silma vaadata.


2 poega broneeritud

Niuks ja Nännu broneeritud


3 poega broneeritud

Niuks, Nännu ja Nunnu.


Nunnu ei ole enam broneeritud

Tahtja võttis teise kassi.


Ninnu broneeritud

Ninnu broneeritud Karinile.


Nunnu ka broneeritud

Kõik pojad on nüüd broneeritud.
Nunnu broneeritud Helenale Tallinnasse.


See lehekülg jääb nüüd emale

Poegadest on juttu eraldi allpool


Ei ole

Galadrieli 3 poega on juba uues kodus, viimane on broneeritud Tallinnasse.


Galadriel steriliseeritud

Galadrielil, hüüdnimega Kalli, oli peas õhupüssi kuul, mis kenasti välja opereeriti.
Uus omanik võib selle mälestuseks kaasa saada.
Inimeste julmus tuleb meie töö läbi pimedusest päevavalgele.


Galadriel broneeritud

Galadriel broneeritud Corneliale Tartusse


Galadriel põgenes hoiukodu traatvõrguga kindlustatud aknast

Hoiukodust kirjutatakse: Galadriel lõhkus lahti traatvõrku kinnitavad klambrid ja pressis 0,5 cm-se prao 5 cm-ks. Sealt puges edasi, klambrid andsid järele ja lõpuks oli ta rõdul, kust ilmselt alla hüppas. Kõik see toimus öösel. Aken oli jäetud lahti, sest õhtul toimus toa mürgitamine kirpude vastu. Oli vaja õhutada, sest samas toas elavad väikesed Mirjami pojad. Aken oli üleni traatvõrguga kindlustatud, ei osanud oodata sellist järjekindlust võrgu lammutamisel. Hommikuks olid ainult valged karvatutud traadi küljes ja kass kadunud.
Galadriel oli steriliseeritud ja vaktsineeritud, ümbrus on talle tuttav, ta läheb sinna tagasi, kust ta püüti.
Praegu on soe ja temaga ei juhtu midagi. Tädid söödavad teda edasi. Vähemalt ta ei paljune enam.
Nagu kogemus näitab, et saa Galadrielist toakassi. Tema ainus soov hommikust õhtuni oli põgeneda.
Väsimatult kraapis ta igal võimaliku momendil aknaklaasi, lootes seal läbi pääseda. Galadrieli püüdmine oli ekstra kunsttükk ja nüüd, ma arvan, osutub see veel võimatumaks. Ta ei lähe mingil juhul lõksu.
Tuleb jälle varjupaigast kahvaga püüdja kutsuda. Corneliale pean ütlema, et korterisse see kass kahjuks ei sobi. Kui keegi soovib teda maale ainult õuekassiks, siis püüame ta kinni ja anname üle otse omanikule. Corneliale pakume Okasroosikest, kes on täpselt samasuguse välimusega, toas harjunud ja väga inimlemb sülekass.


Galadriel on elus ja terve

Elab õues, kindlas kohas. Tädid söödavad teda, ta tuleb otse käeulatusse, ei karda enam üldse. Kui keegi teda soovib maale oma õuekassiks, püüame kinni.


Galadriel tapetud

Kahju, et see lumivalge, palju kannatanud kiisuema otsustas hoiukodu aknast põgeneda. Peale külma talve ja autode on õues veel palju hirmsamaid ohte nagu KAHEJALGSED KOLETISED, kes tunnevad naudingut kasside piinamisest ja tapmisest. Piisas sellest, et küsisime korteriühistu esimehelt luba Galadrielile nägusa puust kassimajakese paigaldamiseks maja ette, hõbekuuse alla, kus see ei oleks üldse silma torganud. Esimees oli selle vastu. Ütles, et te võite kirjutada avalduse juhatusele, aga vaevalt nad nõus on. Avaldus sai kirjutatud, aga jäi ära saatmata, sest enne mürgitati Galadriel ära. Inimesed nägid teda valust karjudes vaevaliselt mööda asfalti roomamas, trepialusesse auku, kus tema elutee lõpule jõudis. Väga kahju, et mitte keegi neist nägijatest ei saanud hakkama nõrkenud kassi transportpuuri tõstmisega ja arsti juurde viimisega. Inimestel näib aega laialt olevat käia õhtuti ja hommikuti mööda Annelinna ja sööta mitme maja juures kodutuid kasse, aga kui kass tõepoolest kiiresti abi vajab, ei ole neist midagi kasu. Selle asemel, et sureva kassi juures hädaldada, oleks võinud ta kinni võtta ja arsti juurde viia. Võib-olla oleks saanud tema elu veel päästa. Tartu Kassikaitse inimesed ei ole elukutselised loomapäästjad, meil kõigil on oma töö ja kohustused. Meil ei ole võimalik iga kell kassi päästma tormata. Kui jätkus aega ja tahtmist söötmiseks, oleks ehk võinud ka pisut ennast pingutada, et aidata hädasolevat kassi, kes tuli ju oma söötjalt abi paluma.

Ja lõpuks kõigile õpetuseks:

ÄRGE PANGE KASSIDELE KASTE EGA MAJAKESI SUURTE MAJADE JUURDE JA ÄRGE NÕUDKE, ET KASSIKAITSE NEID PAIGALDAKS. NEED ÄRRITAVAD KASSIVIHKAJAID ERITI. ILMA KASTIKESTE JA MAJAKESTETA OLEKS GALADRIEL VÕIB-OLLA VEEL ELANUD. OLGU TA ELU NÜÜD KERGEM PARADIISIS!


Tagasi üles