Madam Monique

kategooria:
MM2.jpg

Madam Monique on emane, väärikas, umbes 3-aastane suurt kasvu kass. Madam on uhkeks emaks Bibinurrile ja Armikallile, ja tänaval veel mitu pesakonda edukalt üles kasvatanud. Kuna tänavaelu on päris pikalt elatud, võtab Madamil aega, et harjuda tubase elu mõnudega, ja inimesi usaldama hakata. Liivakastis käimise õppis daam kiiresti ära, aga eelistab ringi liikuda ainult öösiti. Päeval piilub ühe silmaga kapi tagant, millega teised kassid tegelevad. Sellisele kassile sobib kodu, kus on väga kannatlikud inimesed, kes annavad talle aega ümber kohaneda. Madam on steriliseeritud, saanud parasiiditõrje ja vaktsineeritud.

Kontakt: solitary_666@hotmail.com 58004410 

 


Kommentaarid

Kuu aega on möödas Madami

Kuu aega on möödas Madami hoiukodusse tulekust, ning lõpuks on näha ka edasiminekut-proua käib nüüd ka päeval toas ringi ja kasutab julgelt liivakasti. Räägin temaga üle toa, vaatab, kuulab. Liigutada muidugi ei tohi, siis jookseb kohe tagasi sinna, kus on kõige kindlam ja parem. Aga uudishimu leidub, on ka mõned korrad ise kööki sööma tulnud, kui söögiaeg käes. Aega ja kannatust on sellele kassile vaja, et ta ise saaks aru, et inimest võib usaldada. Peale käia ei tohi.


Peaks veel lisama, et minu

Peaks veel lisama, et minu enda jaoks kohutavalt sümpaatne kass. Võiks ju olla suur ja kuri, aga näed, ei ole, hoopis leebe on. Väikesed kassipojad trügivad temast mööda või tema selja taha, täiesti stoilise rahuga laseb neil rahmeldada. Kui kinni püüda, et rohtu anda, siis ei rabele, ütleb ainult küsivalt "mjäu?". Magab juba aknalaual või külmkapi peal. Ainult see pai võtab kaua aega tulema, selle eest tundub ikka kindlam eest ära joosta.


Suur kass

Kas see kass ongi nii paks, kui pildil paistab?


Uues kodus. Võtjaga sai

Uues kodus. Võtjaga sai kokku lepitud, et esialgu proovivad teda paar nädalat enda juures hoida ja siis vaatame, kuidas edasi. Mine tea, äkki veab ja taltsutavad ära.


Kassi saatusest

Tegelikult juhtus nii, et Madam põgens paari päeva pärast juhusliku tuuliili poolt lahti löönud aknast õue. Ja on kadunud kui tina tuhka. Kui ta saaks sealt kuskilt süüa, siis ei olekski asi nii kurb, sest õues ta on elanud ja hakkama saanud ja nüüd ei ole tal enam poegi tulemas. See paneb mõtlema, et igal kassil on kohe oma tee.


Tagasi üles