Kassi koerana koheldes tekitab inimene loomas stressi

Kassid ei naudi
sugugi mitte 21. sajandil elamist ning on pidevas stressis, kuna nende
omanikud ootavad neilt koeralikku käitumist.

Telegraph
kirjutab, et kasside stress tuleneb nende omaniku soovist näha neid
eelistatult koerarollis, väidab üks juhtivaid looma
käitumisspetsialiste.

Inimesed tahavad, et kass oleks täielikult kodustatud, et ta naudiks
koduloomaks olemist ning oleks õnnelik elukeskkonna jagamise üle
teistega, ütleb dr John Bradshaw. Paraku ei mõista nad aga, et kassi ei
pruugi sugugi õnnelikuks teha tema pidev poputamine.

«Kui kassiomanikud tunneksid oma kodulooma paremini, saaksid nad aru,
kuidas meie nõudmised nende füüsilist ja vaimset tervist mõjutavad.
Erinevalt koertest on kassid endiselt poolel teel kodustatud looma ja
metslooma vahel ning kindlasti ei naudi nad 21. sajandi elustiili,»
ütleb Bristoli ülikooli Antrozooloogia Instituudi juhataja doktor John
Bradshaw.

«Inimesed eeldavad, et kass on nagu vähemnõudlik koer. Minu arvates
on mõlemad loomad võrdselt huvitavad ja võrdselt seltskondlikud, kuid
neil on siiski oma viisid, kuidas omi asju ajada. Koerad olid
sotsiaalsed juba enne nende kodustamist. Kodustatud said nad põhjusel,
et nad mõistaksid, mida me neilt ootame. Kassidelt oleme tahtnud vaid
seda, et nad hoiaksid meie majad, talud ja toidulaod rottidest ja
hiirtest puhtana,» selgitas Bradshaw.

«Alles viimastel aastakümnetel oleme hakanud kassidele uusi nõudmisi esitama,» märkis doktor.

Kassides põhjustab stressi veel ka see, et nad peavad taluma teiste
kasside lähedust, usub Bradshaw. Erinevalt koerast ei ole Bradshaw'
sõnul kass aga nn karjaloom vaid isepäisem.

«Siin on kaks aspekti: inimesed võtavad sageli rohkem kui ühe kassi
ja eeldavad, et nad saavad omavahel kõik lõbusasti läbi. Lasevad neid ka
majast välja, kus nad kohtuvad järgmiste kassidega. Kassid ei ole oma
loomult liigikaaslastega seltsivad, nii et isegi ühes majapidamises ei
pruugi nad omavahel ära harjuda ja üksteist aktsepteerima hakata,»
räägib loomade käitumisteadlane.


Tagasi üles